Õpetajana tunnen tihti lastevanemate ootust ja survet justkui peaks juba peale esimest tundi olema lapsel kõik tähed ja numbrid selged ning esimese kuu lõpuks peaksid nad oskama soravalt lugeda ja saja piires arvutada. Kooliks ettevalmistumine on siiski pikem protsess erinevate etappidega. Tänapäeva lastel on väga suured raskused keskendumise ja tähelepanu hoidmisega. Seetõttu loen neile tihti piisavalt lühikesi, kuid huvitava sisuga jutukesi ette, nemad peavad tähelepanelikult kuulama, et oskaks pärast küsimustele vastata, arutleda ja teha kokkuvõte joonistuse näol. Kui laps ei suuda keskenduda, ei õnnestu tal ka tähtede ega numbrite meeldejätmine. Palju on ka küsitud, milleks nii palju joonistamist. Sest lapsed on käeliselt nõrgad. See toob kaasa kiire tüdinemise kirjatehnika harjutamisest, käe väsimise ja õpimotivatsiooni languse. Laps võib-olla harjutaks veel, kuid ta lihtsalt ei jaksa. Väga suureks abiks saab siinkohal olla kodu, kus suunatakse laps iga päev joonistama või kasvõi sodima, ajalehti katki rebima/lõikama/meisterdama jmt, mis treeniks sõrmi ja randmeid, samuti aitaks kaasa harjumusele pliiatsit käes hoida, sest seda läheb koolis väga vaja. Laps võib tunda kõiki tähti ja numbreid, kuid kui kirjutamine jääb selle taha, et ta lihtsalt ei jõua, siis tekib trots kooli vastu ning õppeedukus kannatab, järgneb teistest maha jäämine ja võivad tekkida õpiraskused. Ärge alahinnake käelist tegevust! Praegu saab arvutis teha igasuguseid tähe- ja numbrimänge hiire abil, kuid sellest ei ole kasu füüsilisele sh peenmotoorika arengule. Andke lapsele pliiatseid, joonlaudu, kääre, erinevat laadi pabertooteid, värviraamatuid, jäätisepulkasid jne, millest ta saaks luua uusi põnevaid teoseid ja ühtlasi ka tugevdada käsi.