Joonistamise kasulikkusest
Õpetajana tunnen tihti lastevanemate ootust ja survet justkui peaks juba peale esimest tundi olema lapsel kõik tähed ja numbrid selged ning esimese kuu lõpuks peaksid nad oskama soravalt lugeda ja saja piires arvutada. Kooliks ettevalmistumine on siiski pikem protsess erinevate etappidega. Tänapäeva lastel on väga suured raskused keskendumise ja tähelepanu hoidmisega. Seetõttu loen neile tihti piisavalt lühikesi, kuid huvitava sisuga jutukesi ette, nemad peavad tähelepanelikult kuulama, et oskaks pärast küsimustele vastata, arutleda ja teha kokkuvõte joonistuse näol. Kui laps ei suuda keskenduda, ei õnnestu tal ka tähtede ega numbrite meeldejätmine. Palju on ka küsitud, milleks nii palju joonistamist. Sest lapsed on käeliselt nõrgad. See toob kaasa kiire tüdinemise kirjatehnika harjutamisest, käe väsimise ja õpimotivatsiooni languse. Laps võib-olla harjutaks veel, kuid ta lihtsalt ei jaksa. Väga suureks abiks saab siinkohal olla kodu, kus suunatakse laps iga päev joonistama või kasvõi sodima, ajalehti katki rebima/lõikama/meisterdama jmt, mis treeniks sõrmi ja randmeid, samuti aitaks kaasa harjumusele pliiatsit käes hoida, sest seda läheb koolis väga vaja. Laps võib tunda kõiki tähti ja numbreid, kuid kui kirjutamine jääb selle taha, et ta lihtsalt ei jõua, siis tekib trots kooli vastu ning õppeedukus kannatab, järgneb teistest maha jäämine ja võivad tekkida õpiraskused. Ärge alahinnake käelist tegevust! Praegu saab arvutis teha igasuguseid tähe- ja numbrimänge hiire abil, kuid sellest ei ole kasu füüsilisele sh peenmotoorika arengule. Andke lapsele pliiatseid, joonlaudu, kääre, erinevat laadi pabertooteid, värviraamatuid, jäätisepulkasid jne, millest ta saaks luua uusi põnevaid teoseid.
Lapse keeleline areng
Siia oleme toonud pidepunktid, mida võiks jälgida lapse keelelises arengus erinevatel eluaastatel. Loomulikult on kõik lapsed erinevad ning mõningane ajaline erinevus siintoodust on täiesti tavapärane.
1 aastane laps
Tekib suhtluskoostöö* lähedase täiskasvanuga – tahtliku mitteverbaalse ja verbaalse kommunikatsiooniareng.
Suhtluskavatsuste areng – soov, et midagi korduks või juhtuks, tervitus/hüvastijätt, keeldumine, kommenteerimine.
Esimeste sõnade ja fraaside ilmumine.
Soovitused
Esemelise mängu mängimine (aluseks kõne mõistmisele ja sõnavara tekkele).
2 aastane laps
Kasutab suhtlemiseks mitteverbaalseid vahendeid, mis toetavad kõnet (miimika ja käeliigutused) ja kõneleb.
Tekib dialoog täiskasvanuga (täiskasvanu on küsija ja laps vastaja rollis).
Kujunema hakkab lause.
Tekib põhisõnavara.
Paljud häälikud on puudu või asendatud.
Soovitused
Laienda tegusõnalist sõnavara.
Küsi küsimusi!
Kasuta kõiki käändeid, tegusõna pöördeid, ainsust-mitmust.
Täpsusta hääldust, mängi huulte ja keele liikuvust arendavaid mänge.
Mängi mänge, kus on vaja ära tunda heli, hääle tekitaja ja see üles otsida. Vaadake koos pildiraamatuid.
Mängi süžeemänge!
3 aastane laps
Ühistegevused (loovad võimaluse dialoogiks).
Sõnavara maht suureneb.
Suudab üldistada ja rühmitada.
Areneb oskus hääldada pikemaid 3-4 silbilisi sõnu.
Raskusi võib esineda täpitähtedega, r on kujunemas.
Soovitused
Loe koos lapsega raamatut.
Muinasjuttudes esinevate dialoogide ja korduvate tegevuste imiteerimine.
Liisu- ja vigursalmide kuulamine ja järelkordamine.
Optilist-ruumilist taju arendavad tegevused(pusled, mustrid, näidise järgi konstrueerimine).
Siltide ja nimede vaatamine ja arutlemine.
4 aastane laps
Tekib suhtluskoostöö* lähedase täiskasvanuga – tahtliku mitteverbaalse ja verbaalse kommunikatsiooniareng.
Suhtluskavatsuste areng – soov, et midagi korduks või juhtuks, tervitus/hüvastijätt, keeldumine, kommenteerimine.
Esimeste sõnade ja fraaside ilmumine.
Soovitused
Esemelise mängu mängimine (aluseks kõne mõistmisele ja sõnavara tekkele)
5 aastane laps
Laps mõistab, et kuulaja teadmised võivad erineda tema omadest ja et võõra ja tuttavaga räägitakse erinevalt. Laps areneb rollimängude ja dramatiseeringute kaudu – hakkab kasutama erinevat suhtlusstiili, intonatsiooni, suhtlemisstrateegiat.
Oluline oskus on hinnata teiste tegevust ja käitumist, nende sobivust olukorraga, väljendada oma tundeid.
Oskab kogemuste alusel koostada 3-5-lauselise jutukese. Selles vanuses saab mälu juhtivaks tunnetusprotsessiks ning taju põimub mälupiltidega. Kujuneb kontekstikõne(situatsiooniväline), mis toetub mälule. Areneb verbaalne mõtlemine ja sisekõne.
Hääldamisel valdab laps kõiki häälikuid, eksib erandjuhtudel. Diktsiooni selguse arendamiseks saab harjutada vigurlausete ja -salmide hääldamist.
Soovitused
Täiskasvanu peab teadvustama ja väljendama kõnes käitumist ja tundeid.
Jutustamisoskuse arendamiseks saab jutustada ümber kuuldud jutte ning piltide toel jutustada kogemuste välist teksti – täiskasvanu saab seejuures suunata õiget järjekorda ja vajadusel infot lisada.
Täiskasvanu saab abistada last küsimustega ja suunavate repliikidega.
6 aastane laps
Laps suhtleb täiskasvanutega ja eakaaslastega ning suhtlemine on suunatud rohkem teadmiste edastamisele ja saamisele. Laps jutustab oma kogemustest ning seejuures laused on omavahel paremini seotud ning laps kasutab rohkem liitlauseid.
Kujuneb oskus kuulata vestluskaaslast ja arendada teemat ning oskus valida vastavalt situatsioonile väljendusvahendeid ja suhtlemisstrateegiat.
Laps hakkab kuuldud teksti või juttu täiendama.
Kasutab erinevaid liitlause tüüpe. Sõnalõpud on tavaliselt õiged, eksimused võivad esineda sõnatüvede kasutamisel ning osatava käände lõpuvariandi valikul.
Laps moodustab produktiivseid liiteid (-ja, -ne, -line, -lik).
Hääldamisel eksib tundmatute sõnadega, kuid eeskuju alusel parandab.
Soovitused
Keelevaistu arendamine: anna lapsele valikuid kuulmaks ja otsustamaks, milline variant on õige. Nt: õunu või õunaid
7 aastane laps
Laps kasutab suhtleb ja kasutab viisakusväljendeid nii täiskasvanute kui eakaaslastega, oskab arvestada suhtluspartneri vanust ja suhtlusolukorda. Laps saab lisaks rollimängudele kasutada kujuteldavate situatsioonide ja kirjandustekstide arutelu – analüüsil tuua välja tegelaste seisukohad, tunded, mõtted.
Kujuneb oskus asetada end teise rolli ning väljendama ja põhjendada oma emotsioone.
Laps jutustab pildi järgi, toob välja põhisisu ning detailid. Laps suudab mõista teksti, millel pole kogu info selgelt välja toodud või esitab teksti kohta küsimusi.
Soovitused
Suuna last koostama tegevuskava planeeritavate tegevuste kohta.
